KUTSÕ KONGRESSILE

SAADIKIDÕ VALIMISÕ KÕRD

KUIS NAADA SAADIKUS

SAADIGU VOLIKIRI

INEMISE, KEDÄ VÕI VOLITA

SAADIGU REGISTRIIRMINE KONGRESSILE

KÕRVALTKAEJA REGISTRIRMINE KONGRESSILE

PÄÄVÄKÕRD

PÄÄLEHT KIIL JA KULTUUR  HINDÄMÄÄRÄMINE  LUGÕMIST 

I Võrokõisi Kongress
Keskkunna hoitmisõ otsussõ plaan

1. Võrokõnõ kaes umma maad ku jumalist ja edevanõmbidõ käest saadut ni tüüga haritut luudusõ ossa, miä om vaia üle anda’ puhtalt ja tervehe tulõvaidsilõ põlvilõ.

2. Võrokõnõ arvõstas kõiki ummi tegemiisi man täämbädse ao inemiisi ja perrätulõjidõga.

3. Võrokõnõ hoit umma keskkunda, pruuk jao perrä tuud, midä vaia, ei raiska’ luudusvarra.
– Võrokõsõl om õigus hoita’ uma keskkund puhas kihvtest, prügüst, müräst, kunstvalgusõst.
– Võrokõnõ hindas vett ja hoit vii puhta – lätte’, kao’, uja’, lumbi’, jõõ’, järve’. Ei raiska’ vett.
– Võrokõsõl om suuv, vajadus ja õigus kasvata’ mahhesüüki. Kae’ ka Rohilidsõmb Põlvamaa, Võromaa mahhekokkolepe’ jms.

4. Võrokõsõl om suuv ja õigus majanda’ mõtsa kestvähe, tulõvikku kaiõn, hääperemeheligult ni otsusta’ ummi kogokunnamõtso saatusõ üle üten kogokunnaga. Hää mõtsamajandamisõ põhimõttiid kae’:

Näütäq rohkõmb

Hää mõtsandusõ alosmõttõ’

1. ristipuu’, ristimõtsa’ ja muu’ pühäpaiga’ mõtsun jääse’ putmalda’ ragomiisist ja muust tegevüsest, miä nailõ kahjo tegevä’;
2. inämbjago mõtsatöist tetäs talvõl, võimalusõl lumõ ja külmänü maaga; 
3. keväjädsel ja suvitsõl aol, ku tsirgu’ omma’ pessi pääl ja eläjil omma’ puja’, ei tüütä’ mõtsan mitte ütski mõtsalõikamiskombain ei vällävidämisemassin, ei moodorsaag ei võsasaag;
4. parõmbas peetäs püsümõtsamajandust ja väikun mahun sortvat ragomist;
5. kui lakõsragomist ka tetäs, sõs väiku langiga, miä olõ-õi suurõmb ku 1 ha;

6. mõtsa jätetäs alalõ jämmit (diamiitre rõnnakorgudsõlt päält 20 cm) kuivi puid ja jämmit lamapuid vähämbält 20…30 tm/ha, juhul ku säändsit puid om, selle et neo omma hädätarvilidse’ hähnele (jüräskide kõgõ suurõmba’ luuduslidsõ’ vaindladsõ’), tõisilõ tsirgõlõ ja mõtsan elävile liigele;

7. külli, alõvidõ ja liino lähküisi mõtso ja ja muid paigapäälitside kogokundõ jaos tähtsit mõtso majandõdas lisas hoolõragomisõlõ viil õnnõ sortva ragomisõga ja mitmõn jaon ragomisõga, lakõsragomist noin mõtson ei tetä’; paigapäälidse’ kogokunna’ esi’ ütlese’, ku kavvõdahe küünüse’ külli, alõvidõ ja liino lähküdse’ mõtsa’ ja kon omma’ kogokundõ jaos muu’ tähtsä’ mõtsa’;

8. ku om plaan mõtsa rako’ kinnistü vai maatükü piiri lähkün vai ku plaanitas mõtsamatõrjaali vällä vitä’ läbi kinkagi tõsõ maa, sõs kimmähe kõnõldas inne ragomisõ alostamist läbi piirirahvaga, mink maiõ lähkün ragomist plaanitas, ja maaumanikkõga, kink maiõ pääl plaanitas mõtsamatõrjaali vidämist;

I Võrokõisi Kongress
Keskkunna hoitmisõ otsussõ plaan

1. Võrokõnõ kaes umma maad ku jumalist ja edevanõmbidõ käest saadut ni tüüga haritut luudusõ ossa, miä om vaia üle anda’ puhtalt ja tervehe tulõvaidsilõ põlvilõ.

2. Võrokõnõ arvõstas kõiki ummi tegemiisi man täämbädse ao inemiisi ja perrätulõjidõga.

3. Võrokõnõ hoit umma keskkunda, pruuk jao perrä tuud, midä vaia, ei raiska’ luudusvarra.
– Võrokõsõl om õigus hoita’ uma keskkund puhas kihvtest, prügüst, müräst, kunstvalgusõst.
– Võrokõnõ hindas vett ja hoit vii puhta – lätte’, kao’, uja’, lumbi’, jõõ’, järve’. Ei raiska’ vett.
– Võrokõsõl om suuv, vajadus ja õigus kasvata’ mahhesüüki. Kae’ ka Rohilidsõmb Põlvamaa, Võromaa mahhekokkolepe’ jms.

5. Ku võrokõsõ kombõ’, kirotamalda säädüse’ maa, mõtsa ja muu keskkunna hoitmisõl omma’ tõistõ riigi säädüsest, sis tulõ arvõsta’ võrokõisi ku põlisrahva traditsiooniliidsi säädüisiga (miä omma’ kirän rahvaluulõn, vanonsõnon, rahva tarkuisin ja meelen).

6. Võrokõnõ otsustas Vana-Võromaa maavarro ja maa pruukmisõ üle. Ku peetäs vajaligus määnestki maavarra vällä kaiba’, sis kasumist suurõmb osa piät saama võrokõisilõ. Vastavalt toolõ, midä plaanitas, kõnõldas asi läbi noidõ võrokõisiga, kedä tuu pututas. Suurt ossa võrokõisi pututavidõ asjo otsustamisõs piät saama Võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo nõunolõgi.

7. Kui võrokõisiga kokkolepele ei saia’, sis Vanalõ-Võromaalõ ei saa’ tetä’ riiklikkõ rajatiisi, miä häötäse’ põlidsõ rahva elokeskkunda, tervüst.

8. Eläjä- ja põllupidämine Vanal-Võromaal või kävvü’ põlitsidõ kombidõ perrä.

9. Ku naidõ punktõ täütmises tulõ muuta’ mõnt säädüst, sõs tulõ tuud tetä’.

4. Võrokõsõl om suuv ja õigus majanda’ mõtsa kestvähe, tulõvikku kaiõn, hääperemeheligult ni otsusta’ ummi kogokunnamõtso saatusõ üle üten kogokunnaga. Hää mõtsamajandamisõ põhimõttiid kae’:

Näütäq rohkõmb

Hää mõtsandusõ alosmõttõ’

1. ristipuu’, ristimõtsa’ ja muu’ pühäpaiga’ mõtsun jääse’ putmalda’ ragomiisist ja muust tegevüsest, miä nailõ kahjo tegevä’;
2. inämbjago mõtsatöist tetäs talvõl, võimalusõl lumõ ja külmänü maaga; 
3. keväjädsel ja suvitsõl aol, ku tsirgu’ omma’ pessi pääl ja eläjil omma’ puja’, ei tüütä’ mõtsan mitte ütski mõtsalõikamiskombain ei vällävidämisemassin, ei moodorsaag ei võsasaag;
4. parõmbas peetäs püsümõtsamajandust ja väikun mahun sortvat ragomist;
5. kui lakõsragomist ka tetäs, sõs väiku langiga, miä olõ-õi suurõmb ku 1 ha;

6. mõtsa jätetäs alalõ jämmit (diamiitre rõnnakorgudsõlt päält 20 cm) kuivi puid ja jämmit lamapuid vähämbält 20…30 tm/ha, juhul ku säändsit puid om, selle et neo omma hädätarvilidse’ hähnele (jüräskide kõgõ suurõmba’ luuduslidsõ’ vaindladsõ’), tõisilõ tsirgõlõ ja mõtsan elävile liigele;

7. külli, alõvidõ ja liino lähküisi mõtso ja ja muid paigapäälitside kogokundõ jaos tähtsit mõtso majandõdas lisas hoolõragomisõlõ viil õnnõ sortva ragomisõga ja mitmõn jaon ragomisõga, lakõsragomist noin mõtson ei tetä’; paigapäälidse’ kogokunna’ esi’ ütlese’, ku kavvõdahe küünüse’ külli, alõvidõ ja liino lähküdse’ mõtsa’ ja kon omma’ kogokundõ jaos muu’ tähtsä’ mõtsa’;

8. ku om plaan mõtsa rako’ kinnistü vai maatükü piiri lähkün vai ku plaanitas mõtsamatõrjaali vällä vitä’ läbi kinkagi tõsõ maa, sõs kimmähe kõnõldas inne ragomisõ alostamist läbi piirirahvaga, mink maiõ lähkün ragomist plaanitas, ja maaumanikkõga, kink maiõ pääl plaanitas mõtsamatõrjaali vidämist;

5. Ku võrokõsõ kombõ’, kirotamalda säädüse’ maa, mõtsa ja muu keskkunna hoitmisõl omma’ tõistõ riigi säädüsest, sis tulõ arvõsta’ võrokõisi ku põlisrahva traditsiooniliidsi säädüisiga (miä omma’ kirän rahvaluulõn, vanonsõnon, rahva tarkuisin ja meelen).

6. Võrokõnõ otsustas Vana-Võromaa maavarro ja maa pruukmisõ üle. Ku peetäs vajaligus määnestki maavarra vällä kaiba’, sis kasumist suurõmb osa piät saama võrokõisilõ. Vastavalt toolõ, midä plaanitas, kõnõldas asi läbi noidõ võrokõisiga, kedä tuu pututas. Suurt ossa võrokõisi pututavidõ asjo otsustamisõs piät saama Võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo nõunolõgi.

7. Kui võrokõisiga kokkolepele ei saia’, sis Vanalõ-Võromaalõ ei saa’ tetä’ riiklikkõ rajatiisi, miä häötäse’ põlidsõ rahva elokeskkunda, tervüst.

8. Eläjä- ja põllupidämine Vanal-Võromaal või kävvü’ põlitsidõ kombidõ perrä.

9. Ku naidõ punktõ täütmises tulõ muuta’ mõnt säädüst, sõs tulõ tuud tetä’.

I Võrokeste Kongress
Keskkonnahoiu eelnõu

1. Võrokese jaoks on oma maa kui jumalaist ja esivanemate käest saadud ja tööga hoitud looduse osa, mis tuleb puhtalt ja tervelt üle anda tulevastele põlvedele.
2. Võrokene arvestab kõigi oma tegemiste juures praeguste inimeste ja järeltulijatega.
3. Võroke hoiab oma keskkonda, kasutab kokkuhoidlikult seda, mida vaja, ei raiska loodusvarasid.
– Võrokesel on õigus hoida oma elukeskkond puhas mürkidest, prügist, mürast ja kunstvalgusest.
– Võrokene hindab vett ja hoiab vee puhta – allikad, kaevud, ojad, tiigid, jõed ja järved. Ei raiska vett.
– Võrokesel on soov, vajadus ja õigus kasvatada mahesööki. Vaata ka Rohelisem Põlvamaa, Võrumaa mahekokkulepe jms.
4. Võrokesel on soov ja õigus majandada metsi kestlikult, tulevikku silmas pidades, heaperemehelikult ja otsustada oma kogukonnametsade saatuse üle koos kogukonnaga. Hea metsamajanduse põhimõtteid vaata:
Näita rohkem

Hea metsanduse põhimõtted

1. ristipuud, ristimetsad ja muud pühapaigad metsades jäävad puutumata raietest ja muust tegevusest, mis neid kahjustavad;

2. valdav osa metsatöödest tehakse talvel, võimalusel lume ja külmunud maaga; 

3. kevad-suvisel ajal, mil linnud pesitsevad ja loomadel on pojad, ei tööta metsas mitte ükski langetus- ega väljaveotraktor, ei mootor- ega võsasaag;

4. eelistatakse püsimetsamajandust ja väikesemahulisi valikraieid;

5. kui lageraieid ka tehakse, siis lageraielangid on väikesed, mitte suuremad kui 1 ha;

6. metsa jäetakse alles jämedaid (diameeter rinnakõrgusel üle 20 cm) kuivi puid ja jämedaid lamapuid vähemalt 20…30 tm/ha, eeldusel et selliseid puid on, sest need on hädavajalikud rähnidele (kes on üraskite kõige suuremad looduslikud vaenlased), teistele lindudele ja metsas elavatele liikidele;

7. asulate lähiümbruse ja muid kohalike kogukondade jaoks olulisi metsi majandatakse lisaks hooldusraietele veel ainult valik- ja turberaietega, lageraieid ei tehta; kohalikud kogukonnad ise ütlevad, kui kaugele ulatub asulate lähiümbrus ja millised on kogukondade jaoks muud olulised metsad;

8. kui on plaan metsa raiuda kinnistu või maaüksuse piiri lähedal või kui plaanitakse metsamaterjali välja vedada läbi kellegi teise maa, siis kindlasti enne raiega alustamist võetakse ühendust piirinaabri(te)ga, kelle maade lähedal raiet kavandatakse, ja maaomanikega, kelle maadel kavandatakse metsamaterjali vedu;

I Võrokeste Kongress
Keskkonnahoiu eelnõu

1. Võrokese jaoks on oma maa kui jumalaist ja esivanemate käest saadud ja tööga hoitud looduse osa, mis tuleb puhtalt ja tervelt üle anda tulevastele põlvedele.
2. Võrokene arvestab kõigi oma tegemiste juures praeguste inimeste ja järeltulijatega.
3. Võroke hoiab oma keskkonda, kasutab kokkuhoidlikult seda, mida vaja, ei raiska loodusvarasid.
– Võrokesel on õigus hoida oma elukeskkond puhas mürkidest, prügist, mürast ja kunstvalgusest.
– Võrokene hindab vett ja hoiab vee puhta – allikad, kaevud, ojad, tiigid, jõed ja järved. Ei raiska vett.
– Võrokesel on soov, vajadus ja õigus kasvatada mahesööki. Vaata ka Rohelisem Põlvamaa, Võrumaa mahekokkulepe jms.
5. Kui võrokeste kombed, kirjutamata seadused maa, metsa ja muu keskkonna hoidmisel erinevad riigi seadustest, siis tuleb arvestada võrokeste kui põlisrahva traditsiooniliste seadustega (mis on kirjas rahvaluules, vanasõnades, rahvatarkustes ja mälestustes).
6. Võrokene otsustab Vana-Võromaa maavarade ja maa kasutamise üle. Kui peetakse vajalikuks mingit maavara välja kaevata, siis kasumist suurem osa peab saama võrokestele.
Vastavalt sellele, mida plaanitakse, räägitakse asi läbi nende võrokestega, keda see puudutab. Suurt osa võrokesi puudutavate asjade otsustamiseks peab saama Võrokeste kongressi vanemate kogu nõusoleku.
7. Kui võrokestega kokkuleppele ei saada, siis Vana-Võromaale ei saa teha riiklikke rajatisi, mis kahjustavad põlise rahva elukeskkonda ja tervist.
8. Loomapidamine ja põllumajandus Vanal-Võromaal võib käia põliste kommete kohaselt.
9. Kui võrokestega kokkuleppele ei saada, siis Vana-Võromaale ei saa teha riiklikke rajatisi, mis kahjustavad põlise rahva elukeskkonda ja tervist.
10. Loomapidamine ja põllumajandus Vanal-Võromaal võib käia põliste kommete kohaselt.
11. Kui nende punktide täitmiseks tuleb mõnda seadust muuta, siis tuleb seda teha.
Tii ettepanõkit otsussõ plaani kotsilõ.
4. Võrokesel on soov ja õigus majandada metsi kestlikult, tulevikku silmas pidades, heaperemehelikult ja otsustada oma kogukonnametsade saatuse üle koos kogukonnaga. Hea metsamajanduse põhimõtteid vaata:
Näita rohkem

Hea metsanduse põhimõtted

1. ristipuud, ristimetsad ja muud pühapaigad metsades jäävad puutumata raietest ja muust tegevusest, mis neid kahjustavad;

2. valdav osa metsatöödest tehakse talvel, võimalusel lume ja külmunud maaga; 

3. kevad-suvisel ajal, mil linnud pesitsevad ja loomadel on pojad, ei tööta metsas mitte ükski langetus- ega väljaveotraktor, ei mootor- ega võsasaag;

4. eelistatakse püsimetsamajandust ja väikesemahulisi valikraieid;

5. kui lageraieid ka tehakse, siis lageraielangid on väikesed, mitte suuremad kui 1 ha;

6. metsa jäetakse alles jämedaid (diameeter rinnakõrgusel üle 20 cm) kuivi puid ja jämedaid lamapuid vähemalt 20…30 tm/ha, eeldusel et selliseid puid on, sest need on hädavajalikud rähnidele (kes on üraskite kõige suuremad looduslikud vaenlased), teistele lindudele ja metsas elavatele liikidele;

7. asulate lähiümbruse ja muid kohalike kogukondade jaoks olulisi metsi majandatakse lisaks hooldusraietele veel ainult valik- ja turberaietega, lageraieid ei tehta; kohalikud kogukonnad ise ütlevad, kui kaugele ulatub asulate lähiümbrus ja millised on kogukondade jaoks muud olulised metsad;

8. kui on plaan metsa raiuda kinnistu või maaüksuse piiri lähedal või kui plaanitakse metsamaterjali välja vedada läbi kellegi teise maa, siis kindlasti enne raiega alustamist võetakse ühendust piirinaabri(te)ga, kelle maade lähedal raiet kavandatakse, ja maaomanikega, kelle maadel kavandatakse metsamaterjali vedu;

5. Kui võrokeste kombed, kirjutamata seadused maa, metsa ja muu keskkonna hoidmisel erinevad riigi seadustest, siis tuleb arvestada võrokeste kui põlisrahva traditsiooniliste seadustega (mis on kirjas rahvaluules, vanasõnades, rahvatarkustes ja mälestustes).
6. Võrokene otsustab Vana-Võromaa maavarade ja maa kasutamise üle. Kui peetakse vajalikuks mingit maavara välja kaevata, siis kasumist suurem osa peab saama võrokestele.
Vastavalt sellele, mida plaanitakse, räägitakse asi läbi nende võrokestega, keda see puudutab. Suurt osa võrokesi puudutavate asjade otsustamiseks peab saama Võrokeste kongressi vanemate kogu nõusoleku.
7. Kui võrokestega kokkuleppele ei saada, siis Vana-Võromaale ei saa teha riiklikke rajatisi, mis kahjustavad põlise rahva elukeskkonda ja tervist.
8. Loomapidamine ja põllumajandus Vanal-Võromaal võib käia põliste kommete kohaselt.
9. Kui nende punktide täitmiseks tuleb mõnda seadust muuta, siis tuleb seda teha.
Tii ettepanõkit otsussõ plaani kotsilõ.