Võro
Eesti
EnglishPaigapäälitse umavalitsuisi valimisõ tulõvaq 19. oktoobril 2025. Võrokõisi Kongressi Vanõmbidõ Kogo saatsõ Vana-Võromaa kandidaadõlõ küsümiseq tuu kottalõ, kuis järgmädse nellä aasta joosul võinu edendäq ja tukõq võro keele ni kultuuri hoitmist ja arõndamist näide umavalitsuisin. Vastamisõs oll aigu 22. septembrist 1. oktoobrini.
Tulõmusõq:
Kõgõpäält ülekaehus vastajidõ kuunsaisust.
Kandidaadõl oll’ küsümüs hinnadaq hindä tiidmisi võro keelest ja kultuurist ja senist umavalitsuisi tüüd võro keele osan 5-palli skaalal. Seo graafik näütäs, määndsen köüdüssen ommaq inemiisi tiidmiseq ja arvaminõ seenitsest tüüst. Inämbüisi ommaq mõlõmbaq keskmädsel tasõmõl, a kõgõ madalamba hinnangu seenitsele tüüle ommaq andnu nuuq, kiä hindäsõge ummi tiidmiisi korgõlt.
Keele tunnustus umavalitsusen
Edimäne küsümüs oll, kas Vana-Võromaa umavalitsusõq pidänü tunnistama võro kiilt ku tõist ammõtlikku kiilt eesti keele kõrval. Tuu tunnistamisõ elloviimine olnu näütüses katskiilseq kodoleheküleq, avaliguq sildiq ja umavalitsusõ tüütäjidõ võro keele pruukmisõ tugõminõ egäpäävätsen tüün ja teedüsse jagamisõl, kõnõdõn.
Tunnustamisõ tugõminõ eräkundõ kaupa:
– Tunnustus. Kas Vana-Võromaa omavalitsused peaks ametlikult tunnustama võru keelt omavalitsuse teise keelena eesti keele kõrval?
| Valimisnimekiri | Ei | Jah |
| Eesti Keskerakond | 1 | 12 |
| Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid | 3 | |
| Eesti Reformierakond | 3 | 5 |
| EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 1 | 19 |
| Erakond Eesti 200 | 1 | |
| ISAMAA Erakond | 5 | 18 |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 4 | 20 |
| Vabaerakond Aru Pähe | 1 | |
| Valimisliit Koduvalla heaks | 3 | |
| Valimisliit Meie Valga eest ja heaks | 3 | |
| Valimisliit Meie Valla Eesti! | 1 | |
| Valimisliit VÕIT | 3 | |
| VALIMISLIIT ÜHISE VALLA EEST | 7 | |
| Valimisliit Ühtne vald | 1 | 1 |
ja tunnustusõ poolehoid piirkundõ kaupa:
| Omavalitsus | Ei | Jah |
| Antsla vald | 5 | |
| Kanepi vald | 5 | 6 |
| Põlva vald | 3 | 17 |
| Rõuge vald | 1 | 17 |
| Räpina vald | 1 | 7 |
| Valga vald | 3 | 8 |
| Võru linn | 1 | 14 |
| Võru vald | 2 | 22 |
Kandidaadiq saivq ka valliq valikvastussist umma tugõmist väärt keele tunnistamisõ viisi.
Võro keele oppaminõ
Tõnõ teemäplokk putut võro keele koolin oppamist ja kandidaatõ arvamisi tuu meetodi ja kõrraldusõ kottalõ.
Võro keele oppamisõ tugõminõ valimisnimekirä perrä: ei/jah
| Eesti Keskerakond | 1 | 12 |
| Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid | 3 | |
| Eesti Reformierakond | 3 | 5 |
| EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 1 | 19 |
| Erakond Eesti 200 | 1 | |
| ISAMAA Erakond | 1 | 22 |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 2 | 22 |
| Vabaerakond Aru Pähe | 1 | |
| Valimisliit Koduvalla heaks | 3 | |
| Valimisliit Meie Valga eest ja heaks | 1 | 2 |
| Valimisliit Meie Valla Eesti! | 1 | |
| Valimisliit VÕIT | 3 | |
| VALIMISLIIT ÜHISE VALLA EEST | 7 | |
| Valimisliit Ühtne vald | 1 | 1 |
Võro keele oppamisõ poolehoid piirkunna perrä:
| Omavalitsus | Ei | Jah |
| Antsla vald | 5 | |
| Kanepi vald | 2 | 9 |
| Põlva vald | 1 | 19 |
| Rõuge vald | 1 | 17 |
| Räpina vald | 1 | 7 |
| Valga vald | 3 | 8 |
| Võru linn | 1 | 14 |
| Võru vald | 2 | 22 |
Võro keele õigõs peetüq opimeetodiq kandidaatõ siän
Kandidaadiq saivaq vastadaq valikvastusõga küsümüsele: Millisel kujul võru keele õpetamine oleks teie arvates parim variant?
Viil kandidaatõ vaban vormin vastussit oppamisviisi kottalõ:
See võiks jääda vabatahtlikuks, huvihariduse tasemele näitkes, kuid kõigile soovijatel kätte saadav ja KOV saaks soodustada nende ringide ja valikainetundide teket.
integreerimine igasse tundi VÄLJA ARVATUD eesti keel ja võõrkeel
Alustada tuleks võimalikult vara, iga kool/haridusasutus peaks ise selle otsustama, kuidas integreerib või õppe korraldab
Võro keelen oppaminõ
Küssemi kandidaatõ käest, kas nä tugõnu tuud, ku võro keelen opatas koolin ka mõnt muud opiainõt, mitte õnnõ võro kiilt.
Võro keelen opmisõ tugõminõ valimisnimekirä perrä ei/jah
| Eesti Keskerakond | 4 | 9 |
| Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid | 3 | |
| Eesti Reformierakond | 4 | 4 |
| EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 7 | 13 |
| Erakond Eesti 200 | 1 | |
| ISAMAA Erakond | 11 | 12 |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 9 | 15 |
| Vabaerakond Aru Pähe | 1 | |
| Valimisliit Koduvalla heaks | 3 | |
| Valimisliit Meie Valga eest ja heaks | 1 | 2 |
| Valimisliit Meie Valla Eesti! | 1 | |
| Valimisliit VÕIT | 1 | 2 |
| VALIMISLIIT ÜHISE VALLA EEST | 3 | 4 |
| Valimisliit Ühtne vald | 2 |
ja võron keelen opmisõ tugõminõ piirkunna perrä:
| Omavalitsus | Ei | Jah |
| Antsla vald | 2 | 3 |
| Kanepi vald | 8 | 3 |
| Põlva vald | 7 | 13 |
| Rõuge vald | 5 | 13 |
| Räpina vald | 3 | 5 |
| Valga vald | 3 | 8 |
| Võru linn | 5 | 10 |
| Võru vald | 10 | 14 |
Latsiaid.
Küssemi, määntse latsiaion võro keele oppamisõ meetodi puult nä ommaq. Valikvastussidõga tulõmusõq:
Veel vabavormilisi vastuseid kandidaatidelt:
– Kui lasteaed on võimeline ja lapsevanemad soovivad, siis miks mitte võrukeelne lasteaiarühm. Kohustusena seda kirja ei paneks.
– Võrukeelne õpe lasteaias mõnel päeval nädalas, Kui olõs eräle rühm kon õnnõ võro keelen opatas sõs latsõ kelle vanõmba säänest varianti eesti keele mõistmisele ohos pidävä, pandma uma latsõ eesti keelidsehe rühmä. A ku om kõigin rühmin paar päivä nädälin võro keelist oppust saavad rõhkõmpa latsõ taa võimalusõ.
– Toetan õpet esmalt siiski algklassides, kuna noorem kooliiga on keeleõppele kõige vastuvõtlikumad.
– See peaks olema siiski vabatahtlik, sest kui pere kolib kuskilt mujalt siis ei peaks see siiski muutma nende elu.
– Pidev paralleelõpe. Eriti juhul kui lapse kodukeel pole eesti keel.
– Võru keele toetamine on igati hea. Valga vallas pigem Hargla ja Lüllemäe koolis
Turism
Küssemi kandidaatõ käest, kas näide jaos om võro keele ja kultuuri vällä näütämine tähtsä umavalitsusõ turismitüün ja kuvandi luumisõ man. Õnnõ kats kandidaati vastassiivaq “ei”, üts Reformieräkunna kandidaat Võro liinast ja tõnõ Esämaa eräkunnast Valga vallast.
Valik kandidaatõ vaban vormin mõttit:
– Arvan, et kõige olulisem oleks võimaldada nii noortel kui täiskasvanutel omandada ka huviharidust võru keeles, toetada neid õpetajaid kes on nõus huviharidust andma Võru keeles ja organiseerida avalike üritusi ja ühistegevusi, kus inimesed saavad omavahel võru keeles suhelda. Luua ka Võru keelesõbra programm kus vähem kogenud võru keele rääkija saab suhelda kogenuma võru keele oskajaga.
– Võro keele õppimine peaks olema vabatahtlik. Kõige parem algatus võro keele õppimiseks on perede tasandil, kus kodus räägitakse vahest võro keelt. Siis tekib lapsel huvi ja ei ole vastumeelne rääkida koolis. Ise oskan võro keelt rääkida olles seda väiksena harjutanud vanaemade-vanaisade juures. keel on lahe rääkida. Omavalitsused peaksid teadvustama, et see keel on meil olemas ja seda ei tohi ära unustada.
– Omavalitsused peaks teise ametliku keelena võtma kasutusele võru keele, toetama ja soodustama igakülgselt võro keele kasutamist Vana-Võromaal. Võro keel on meie kultuuripärand ja see vajab hoidmist ja kaitset.
– Esmalt esi võro kiilt mõistma, tõsõst tiidmä Võro kultuuri ja kombõid.
Kohalikul omavalitsusel peab olema roll võro keelt ja kultuuri populariseerida (teemapäevad, ringid, tänavasildid on hea võimalus inimestele seda meelde tuletada). Omavalitsuse roll peab olema ka toetav – kui kogukonnas on soov sellega tegeleda, peab kohalik omavalitsus leidma vahendid, et seda võimaldada. Küll aga ei arva ma, et kohalik omavalitsus peaks ülevalt-alla kedagi kohustama.
Looma tunnustusauhinnad ja lisaraha võimaluse võru keele õpetajatele ja neile, kes kasutavad võru keelt kultuurisündmuste juures, stipendiumid võru keelt uurivatele tudengitele, valla leht oma keeles jms.
– 1. Koostöös Võro Instituudi, maakondlike arenduskeskustega ja kohalike omavalistustega esimeses etapis võrukeelsed märgid (umbkaudse tekstiga “Mu´ka võit´kõnõlda võro kiilt”) rinda – näiteks huvitatud müüjatele-teenindajatele ja kleebised/ sildid “Tan võit´pruuki võro kiilt” ustele, bussijaamade “teenindusakende” juurde jne – kui konkreetsed inimesed oskavad enda meelest piisavalt ja tahavad võru keeles suhelda. 2. Võru keele pidev propageerimine nimetatud kolme suure osapoole koostöös (muuhulgas julgemalt avalikus ruumis, teeninduses, kodus – näiteks ema-isa magamistoa uksel taoline silt/ kleebis mõjub minu meelest huumorivarjundiga ja võru keelt propageerivana – kasvõi pere laste või külaliste silmis). 3. Lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi lastele organiseerida väiksemates gruppides/ paarides (vastavalt vanusele) kohtumist eakamate inimestega/ kohalike inimestega koos lastepoolsete südamlike pisikingitustega/ pisiüllatustega ja muude laste poolt ettevalmistamistega – kohati luuletuste päheõppimine, tekstide läbilugemine ja eelnev arutelu eriti iseendaga kõrgemates klassides (eriti neis paigus, kus juba lasteaias ja/ või koolides juba õpetatakse võru keelt) – et tutvustada läbi võrukeelsete inimeste eri ameteid, eluviise, õppida ajalugu läbi kellegi isiklike kogemuste, õppida geograafiat läbi reisisellide kogemuste, tutvuda näiteks Teppo tüüpi lõõtsa meistrite tegemistega, tutvuda Teppo tüüpi lõõtsa mängijatega, tutvuda suitsusauna kütmise ja võimalustega – sealhulgas liha suitsutamisega, kutsuda kooli-lasteaeda-lühimatkale tuntud võrukeelseid inimesi (näiteks Contra) ja arendada sedasi muuhulgas lastes empaatiat/ hoolivust (sealhulgas näiteks väiketalude, hooldekodude abil…) NING NÄIDATA LASTELE – ET VÕRU KEEL POLE SURNUD KEEL , ON TÄNU KUULSATELE VÕRUKEELSTELE EESKUJUDELE MOEKAS JA NII SAAVAD NAD OMA VÕRU KEELE OSKUSI PRAKTISEERIDA.
– 1) Näütüses võinud teleintervjuusi anda võro keelen. Lukõ ma tiiä on võõrilõ rassõ a kullõldõn mõos taa uhkõlt. Hään mõttõn uhkõlt. 2) Latsi festival kon om pallo latsi ja võõrit võinu olla võro keelen. 3) Ku ommava üritusõ sõs eelistä kutsu võro keelen laulvit inemisi.
– KOV teenuste osas, ma näen, et kõikide materjalide tõlkimine ei pruugi alati olla asjakohane ajakasutus, aga nt seal, kus on ametnikke, kes omavad keeleoskust, võiks teenuste pakkumine võru keeles olla soodustatud.
– Rohkem võru keelt avalikku ruumi – märkidesse, siltidesse, infostendidele, näiteks valla-ametnike kabinettide sildid, töötajate rinnasildid. Ehk toetada kohalikke ettevõtteid, kelle tegevuses oleks näha ja kuulda võru keelt, näiteks majutusettevõtetes menüüd oleks võru keeles, rääkimata ekskursioonidest, legendidest. Igal aastal antakse välja valla aunimetusi, võibolla lisada ka võru keele ja kultuuri arendaja/edendaja tiitel.
– Ametlikus asjaajamises võib võro keelt kasutada, aga see ei tohi olla sundus. Kakskeelsed infosildid tekitaksid infomüra, sest need kaks keelt pole üksteist nii erinevad. Pigem võib kaaluda ainult võrokeelseid, siis kui tuleb aeg vanad välja vahetada. Liiga kaua ja liiga paljud pole võro keelt aktiivselt kasutanud, keelt jõuga peale surudes võime saavutada vastupidise efekti soovitule. Kultuur, turism, haridus, kogukonnatöö võiksid esialgu olla need valdkonnad, kus võro keele kasutamine eriti soositud ja aktiivne. Ametlikus asjaajamises võiks esialgu piirduda 1 põhikeelega, võro keeles suhtlev ametnik oleks lihtsalt boonus ja see boonus võiks ka sümboolse lisatasuna väljenduda 🙂
– Keele hoidmisõs tulõ esi kõnõlda ja iiskujo näudäta. Tehakse päris palju, aga alati saab paremini. Rõuge vald on toetanud ja toetab kohalikke algatusi piirkondlike traditsioonide säilitamisel ja edendamisel (MTÜde toetusvoor, ringide tegevus), rahvariiete uuendamist, osaletud on erinevates nii hariduse kui toidukultuuri edendamiseks suunatud omakultuuri projektides, läbi maakondliku arendustegevuse on toetatud Uma Pido korraldamist ja maakondlikke omakultuurisündmusi. Toetame suitsusaunakultuuri hoidmist (nt SANNA), korraldatakse kogukonnafestivali, mille raames toimub ka UMA MEKK laat.
– Õpivara fond: 20–40 mikrotoetust aastas (500–1500 €) uute lugemikute, laulude, töölehtede, pildiraamatute või taskuhäälingute loomiseks. Perenurga programm: kord kuus “kodu-keele õhtu” lasteaias või koolis, kus vanemad saavad lihtsad fraasid, laulud ja mängud, mille õppimist kodus saaks jätkata.
Lõpõtusõs
Päält naidõ soovituisi anti ka nõvvoandit, miä jääse vällä umavalitsuisi valitsõmissalast – võrokeelitside sotsiaalmeediä influenceri, poplaulõ ja telesaatidõ ja jutusaatidõ luuminõ. Arvati ka, et kiil kandus edesi koton põlvõst-põlvõ (miä om suurõn jaon tegeligult kakõnu) ja tuud, et võro keele avitamisõs saa tüüd tetäq õnnõ Võro Instituut.
Pikembät analüüsi saa lukõq 9. oktoobri 2025 LõunaLehest ja väiku ülekaehusõ saa Umast Lehest.