Võrokõisi kongressi otsussõ plaan võro keele õiguisist, võrokiilsest haridusõst, meediäst, kultuurist ja võro keele avaligust pruukmisõst
Võrokõisi kongress and teedä’, et võro kiil om Vana-Võromaa põlinõ kiil, võrokõisi põlinõ imäkiil ja hindätiidmise päämäne alos. Kongress rõhutas, et võro kiil om põlinõ piirkunnakiil, miä om võrokõisilõ eesti keelega võrdsõhe tähtsä. Võro kiil olõ-õi eesti keele murrõ’, murdõkiil ega’ piirkundlinõ erikujo.
Seletüs.
Keeletiidüse perrä om võro kiil nii täämbädsel pääväl ku ka aoluulidsõlt selgehe eesti keelest eräle kiil (kae’ nt kirotuisi Petri Kalliolt , Karl Pajusalult, Tapani Salminenilt). Tõisist lõunõeesti keelist lätt võro kiil keelelidselt veidemb lahko, a om väega selgehe tõistmuudu kõnõlõjidõ hindätiidmise poolõst. Rahvusvaihõlidsõlt om võro kiil ammõtligult tunnistõt eräle keeles (ISO keelekuud vro), a Eestin siiäni olõ-õi. Nii tiidüsuurmiisi ku UNESCO maailma kiili verevä raamadu perrä om võro kiil täämbädsel aol tõsitsõhe ohostõt kiil. Võro keele ellojäämises om vaia, et riik ja umavalitsusõ’ taad tunnistasõ’, võro kiilde seenitsest tõsitsõmpa suhtusõ’ ja pakva’ taalõ suurõmbat tukõ nii haridusõn, meediän, kultuurin ku ka avaligun keelepruukmisõn.
Kongressi üleskutsõ’ võro keele tunnistamisõs ja tugõmisõs.
Võrokõisi kongress kuts Eesti riiki ja Vana-Võromaa umavalitsuisi üles võro kiilt ammõtligult tunnistama ku Eesti piirkundlist põliskiilt. Võrokõisi kongress kuts üles võro kiilt Eesti riigi ja umavalitsuisi keele-, haridus-, kultuuri- ja meediäpoliitikahe selgehe ja jovvulidsõlt üten haardma ja võtma võro keele tugõmisõs kipõstõ ette vähämbält järgmädse’ abinõvvo’:
2. Kujonda’ kõik Vana-Võromaa ni ka mõnõ’ Tarto ja Talliina (ku võrokõisi kõgõ suurõmbidõ vällärändämiskotussidõ) latsiaia’ ja kooli’ ümbre periselt võro-eesti katskiilses (võro kiilt oppamiskeeles vähämbält 50%). Tuu jaos tävvendä’ võrokiilset oppajakoolitust, opikavvo ja opimatõrjaalõ. Vana-Võromaa umavalitsusõ’, kooli’, latsiaia’ ja arõndusasotusõ’ pandva’ seo plaani elloviimises üten kokko Uma Leppe. Tuvva’ võro kiil, taa aolugu ja võro kultuuri esi’erälisüs inämb vällä ka üleriigiliidsin eestikiilsin opikavvon.
Võrokeste kongressi eelnõu võru keele staatusest, võrukeelsest haridusest, meediast, kultuurist ja võru keele avalikust kasutusest
Võrokeste kongress deklareerib, et võru keel on Vana-Võromaa põliskeel, võrokeste põline emakeel ja identiteedi peamine alus. Kongress rõhutab, et võru keel on põline piirkonnakeel, mis on võrokestele eesti keelega võrdselt tähtis. Võru keel ei ole eesti keele murre, murdekeel ega piirkondlik erikuju.
Selgitus.
Keeleteaduslikult on võru keel nii tänapäeval kui ka ajalooliselt selgelt eristuv eesti keelest eraldi keelena (vt nt artikleid Petri Kalliolt, Karl Pajusalult, Tapani Salminenilt). Teistest lõunaeesti keeltest erineb võru keel keeleliselt vähem, kuid eristub väga selgelt kõnelejate identiteedi poolest. Rahvusvaheliselt on võru keel ametlikult tunnustatud eraldi keelena (ISO keelekood vro), kuid Eestis siiani mitte. Nii teadusuuringute kui UNESCO maailma keelte punase raamatu hinnangul on võru keel tänapäeval tõsiselt ohustatud keel. Võru keele ellujäämiseks on vaja riigi ja omavalitsuste tunnustust, senisest tõsisemat suhtumist ja suuremat tuge võru keelele nii hariduses, meedias, kultuuris kui ka avalikus keelekasutuses.
Kongressi üleskutse võru keele tunnustamiseks ja toetamiseks.
Võrokeste kongress kutsub Eesti riiki ja Vana-Võromaa omavalitsusi üles ametlikult tunnustama võru keelt Eesti piirkondliku põliskeelena. Võrokeste kongress kutsub kaasama võru keele selgelt ja jõuliselt Eesti riigi ja omavalitsuste keele-, haridus-, kultuuri- ja meediapoliitikasse, rakendades võru keele toetuseks kiiresti ja küllaldaselt vähemalt järgmisi meetmeid:
2. Kujundada kõik Vana-Võromaa ning ka mõned Tartu ja Tallinna (kui võrokeste suurimate väljarändekohtade) lasteaiad ja koolid ümber reaalselt võru-eesti kakskeelseks (võru keelt õpetuskeelena vähemalt 50%). Selleks täiendada võrukeelset õpetajakoolitust, õppekavasid ja õppematerjale. Vana-Võromaa omavalitsused, koolid, lasteaiad ja arendusasutused koostavad selle plaani elluviimiseks koos Uma Leppe. Tuua võru keel, selle ajalugu ja võru kultuuri omapära rohkem esile ka üleriigilistes eestikeelsetes õppekavades.